Koera meeled

Koera päriliku käitumise aluseks on 5 meelt. Need on:

1.    Kuulmismeel

2.    Tundmismeel

3.    Nägemismeel

4.    Tasakaalumeel

5.    Haistmis- ja maitsmismeel.

Kuulmine – koer kuuleb inimesest 4 korda paremini. Koer kuuleb kõrgematel sagedustel, arvatakse et see on seotud asjaoluga, et kunagi eelajaloolistel aegadel olid koerte toiduks närilised ja nad olid harjunud nende piiksumisega. Inimene suudab eristada 16 erinevat heli, koer aga 40 erinevat heli. Koera kõrv on kohandunud lokaatoriks. Arvatakse et kikk-kõrvalised koerad kuulevad paremini kui lontis kõrvadega koerad. 

Tundmismeel – külm, soe jt puuteaistingud – see on indiviiditi erinev. Ka valu tajuvad koerad erinevalt.


Nägemine – koer näeb inimesest paremini liikuvaid objekte. Ka pimedas on koera nägemine inimesest parem.

Tasakaalumeel – see on arendatav, nt agility, igasugused poomid jms turnimine arendavad seda.

Maitsmismeel on tugevalt seotud koera haistmisega. Kui koer lõhna ei tunne siis maitsmismeel ei toimi. Kui koera nina ei anna toidule positiivset signaali, siis koer toitu ei söö ükskõik kui hästi see ei maitse.

Haistmismeel – 80% infost saab koer haistmismeele kaudu. Kui jääb mulje, et koer ei tunne hästi lõhna võib seda seostada tsingipuudusega. Nenapunkki on lestaline, mida võib saada rohu pealt, lest läheb ninna ja ta ei lase koeral enam korralikult haista. Levib peamiselt rohu kaudu, aga ka varrukast ja näitustelt võib seda saada, ravitakse StrongGold’iga.
Inimene tunneb 3000-10000 lõhna, aga ta ei suuda nimetada üle 3000 lõhna. Koeral on võime ühel ajal tunda mitut lõhna korraga – inimene tunneb korraga vaid ühte lõhna. Inimese peamine infokanal on nägemine, kuni 90% infost tuleb sealtkaudu, koeral aga haistmine 80% ulatuses – seega suhtarv peaaegu sama. Kui koer kõnnib, siis ta hingab 15 korda minutis, joostes aga poole kiiremini 31 korda minutis. Nuusutamisel hingab koer 140-200 korda minutis. Jahikoer hingab veelgi kiiremini, kõndimise ajal on tema hingamissagedus 22 korda minutis. Kui koer hingab siis liiguvad lõhnamolekulid nina haistmisepiteelile, see on haistmiselund ninas, mis on kaetud väikeste karvakeste ja limaskestaga. Kuna koera nina on märg, siis kinnituvadki lõhnamolekulid nina haistmisepiteelil hästi. Ükski lõhn ei ole päris puhas, vaid on segu millestki. Haistmisrakud suudavad elada 30-60 päeva, seejärel tekivad uued rakud, mis kohanduvad vastavalt koera vajadustele ning taustamiljööle. Haistmismeel erineb tõuti. Haistmisepiteeli pindala on saksa lambakoeral 150 cm2 suurune, inimesel asub haistmisepiteel nina otsas ning on vaid 5 cm2 suurune. Kurgulaes asub nn Jakobi elund ja arvatakse et osa haistmisest saab koer kurgulae kaudu kui ta suu lahti ringi jookseb. Must pigment soodustab haistmist – albiinod ja pruuni ninaga koerte haistmismeel ei ole nii hea kui mustaninalistel isenditel. Kõige parem on siiski jahikoerte haistmine. Nuusutades teist koera saab koer infot teise koera kohta, milline on tema sugu ja tervislik seisund. Teiste koerte pissiloikude nuusutamisest saab koer teada, kas teine on terve, seega milline on tema positsioon, mis ta sõi, kas on jooksuaeg jne. Ka lõhnamärgi kõrgus isastel on oluline, sest see näitab teise koera suurust ja tugevust.

Ka pärakupaunade eritis annab informatsiooni teise koera kohta. Kuivtoitu söövatel koertel võib olla probleem pärakupaunade tühjendamisega loomulikul teel, sest väljaheide on liiga pehme. Pärakupaunad tühjenevad ka siis kui koer tugevasti ehmatab.


Instinktid

Pavlovi teooria endiselt aluseks.

Saagiinstinkti avaldumise tingivad instinkti ärritid nagu jänes, pall, nuts. Kui koer ajab jänest taga siis see on instinkti tegevus, tunne. Kui ta saab jänese kätte see on instinkti eesmärk. Kui saak on kätte saadud siis on rahu – rahulolutunne. Kõikide koera tegevuste eesmärk on lõpuks rahu saavutamine. Saagiinstinkti puhul võib mingil hetkel tekkida küllastumine. Instinkti nimetatakse koera mootoriks, kui instinkt puudub siis selle instinkti najal koera koolitada ei saa – tuleb valida teine instinkt. Saagiinstinkti käivitajaks on lõhn, ka nägemine ja kuulmine.

Kaitseinstinkt võib rahu nimel pakkuda kahte käitumist – kas põgeneda või ära ajada (rünnata). Ärriti künnis on madal kui koer hakkab kergesti haukuma, kui künnis on kõrgem koer ei haugu nii kergesti. Koera koolitama hakates tuleb valida ärriti – toit, pall vms. Klikkeri puhul ärriti puudub, vaid kinnistatakse õiget käitumist.

Saagiinstinkti kasutatakse koera koolituses kõige rohkem – nt visatakse koerale pall ja see on tema enda vaba valik, mis ta sellega edasi teeb. Ärriti peab imiteerima saagi liikumist. Saagiinstinktil põhinevaid mänge mängivad kutsikad juba pesas koos emaga. Suuremaks kasvades kaovad need mängud ära ja saagiinstinkt võib väheneda. Saagiinstinkti puuduseks on toidu kasutamisel küllastumine. Ka nt 20 minutit pulga järgi jooksmisel tekib küllastumine. Tuleb jälgida, et pulga viskamisel ei tekiks nn ülemotiveeritust. Taastumisaeg instinkti küllastumisest uue harjutuse tegemiseni on vähemalt 20 minutit. Ärritiga ei tohiks koera ilmaasjata narrida, see muudab ärriti koera jaoks neutraalseks. Maiust tuleb anda treenides ebaregulaarselt, et see oleks üllatus. Saagiinstinktiga saab suurendada kiirust ja aktiivsust. Toit vastupidi rahustab ja sunnib koera enam kontsentreeruma ja mõtlema. Saagiinstinkti arendamiseks peab olema koeral kõht tühi. Täis kõhuga väheneb koera haistmismeel 4 korda. Kutsikale on sobiv mänguasi nt jänesenahk, lambanahk jms. Kutsikaga on need mängud alguses väga lühikesed 3-5 minutit. Mänguasja ei jäeta koerale. Kui koeral on instinkt kõrge siis ta sageli ei märkagi kuidas teda korrigeeritakse, vaid tal on kange soov edasi minna.

Karjainstinkt

Koer on loomu poolest karja loom, tal on loomupärane tung kuuluda karja. Kui koeral on tugev karjainstinkt siis ta püsib inimese juures. Looduses ilma karjainstinktita loomad surevad välja. Karjal on oma territoorium – reviir. Koeral on loomupärane omadus kaitsta oma karja. Inimene määrab selle tugevuse, kui koeraomanikule meeldib siis saab kaitset suurendada julgustades, kui mitte siis saab pakkuda asendustegevust, nt visata krõbuskeid. Karjajuht võtab vastutuse kogu karja eest. Koerale ei pea olema karjajuhiks inimene, karjajuht peab olema koera jaoks austusväärne. Väga sageli on koerale karjajuhiks teine koer. Elu koos kahe koeraga on keeruline – teise koeraga käiakse eraldi jalutamas, talle õpetatakse et kontakt inimesega on hea. Head on jalgrattasõidud, koer peab tajuma, et üksi on paha maha jääda.

Laps ja koer

Lapsele tuleb selgeks teha mõned reeglid:

·     Koera ei käpita kui koer magab

·     Koera ei näpita kui koer sööb

Koera ei tohi kunagi lapsest ettepoole seada.

Suguinstinkt – sellega seonduvad lisaks soojätkamisele ka kõik vanemlikud refleksid.

 Käis ja kirja pani Margot Luukas