Küllastumine

Küllastumist eristatakse kahte moodi:

  • Küllastumine tegevusest endast;
  • Küllastumine vahenditest, ärrititest, nt sama vorst, palli viskamine.

Rikutud meeleolu on väga raske taastada.
Tüüpnäide kõrvalkäimine.                                                 Pildil meeleolu kaotanud Alfix

Eristatakse instinktipõhist õppimist ja tehnilist õppimist. Kinnistamine on preemia, mis ütleb koerale, et ollakse õigel teel. Missugust ärritit kasutada, et koeral silmad säraks? Tuleb kasutada fantaasiat, nt pasteet püksisääres.

Konflikt

Konflikt tekib kahe instinkti vahel, nt saagiinstinkt ja karjainstinkt, koer ei tea kumba instinkti kasutada. Õppimisprotsess toimub koos konfliktiga. Koera peab mõjutama tekitades tema jaoks konflikti. Nt varrukatrennis koer peab varruka lahti laskma, ja kui ta seda teeb antakse talle varrukas tagasi. Mõjutusvahenditeks on sund, korrigeerimine. 

Kontakt

Koer peab kontakti ise pakkuma. Koeral on loomu poolest vajadus teenida karjajuhi soosingut, kui mitte, siis on juht vilets. Ja koeral elu liiga hea. Looduses peab hunt söögi saamiseks tegema koostööd. Parim on kui koer töötab inimesele, seega kontakti tuleb püüda saavutada. Koer peaks enne autost väljatulekut pilguga luba küsima, ka kõrvalkõnni ajal võib koeralt nõuda otsavaatamist.

Toidu ja stressi seos

Toit on koera jaoks rahustav. Kui koer ei võta koolitamise ajal süüa, tuleb koer rahustada ja sellel hetkel loobuda trenni tegemisest. Hirm halvab mõistuse – kui koer kardab ei ole ta võimeline tööd tegema. Toit, pall, saak on need vahendid, mis koera silmadesse sära toovad. Kui koer teeb vahet tavasituatsioonil ja võistlussituatsioonil tuleb kontrollida kas probleem võib olla pealtvaatajate juuresviibimises. Selle hirmu vältimiseks on soovitav näidata juba varem erinevatele inimestele kui hästi koer oskab lamada või istuda. Koer võib hakata ka esinemist nautima. See võib olla tungitud omaniku psühholoogiline probleem, mida tulebki nii harjutades lahendada. Soovitus anda koerale 1 nädal enne võistlust iga päev 1 spl õli, see pidavat kaitsema omanikust ülekanduva stressi eest (soovitati katsetada, kas mõjub).Võistluse skeem tuleb koerajuhil pähe õppida, et vältida ootamatustest paanikasse sattumist.

Kontakti hakatakse kõrvalkäimisel harjutama kutsikast peast, õpetatakse, et koer peab vaatama otsa. Koolitamisega ei tohiks alustada liiga vara, sest koer ei ole veel füüsiliselt välja arenenud ning ta õpib seetõttu sooritust tegema liiga aeglaselt.

Käsklus „istu”

Käskluse liikumiselt „istu” õpetamisel võib esineda mitmesuguseid probleeme miks koer ei istu.

Võimalikke põhjuseid:

  • haige selg;
  • saba jääb ette, nt saksa lambakoeral, on täheldatud, et lühikese sabaga või sabata koerad istuvad kiiremini;
  • haiged põlved, paistab välja peatumistel ja algasendi võtmisel;
  • selgrooprobleemid;
  • raskuskese on kõrvalkõnni ajal vales kohas;
  • põletikulised pärakupaunad;
  • ussid.

Kui on kahtlus, et koeral on valus ja ta ei istu tuleks koera kompida, venitada, sügada ja jälgida kas ja kuidas koer reageerib, mis võib tähendada valuaistingut. Tähtis on regulaarne ussikuur, koertele antakse ussirohtu min 4 korda aastas. Koerte solkmed hakkavad inimestele ka külge, 1 kord aastas on koeraomanikule ja tema pereliikmetele soovitav profülaktiline ussikuur.

Kõrvalistumist ehk algasendit õpetades tuleb jälgida, et koer istub otse, koera esijalad on paralleelsed inimese jalgadega. Inimesed ei teadvusta, et see on probleem kui koer istub viltu. Viltuste algasendite tõttu võib kuulekuses kaotada kokku kuni 20 punkti.

Suust premeerimine

Hea on õpetada koera suust premeerimise kaudu – vorst lendab suust kui koer vaatab silma! Koer õpetatakse „toiduautomaadi nuppu” vajutama siiatuleku harjutusega selliselt, et koer jookseb juurde tulles lõuaga vastu koerajuhi kõhtu. Nii saab õpetada ette istuma ka need koerad, kes muidu ise kõrvale jooksevad. 

Omanik

Omanik on tavaliselt koolitamisprotsessi juures suurim pidur, ta kas

  • tahab liiga palju;
  • mõtleb, et koer on tropp ja ei saa millestki aru.

Koer saab aru kui omanik teda lolliks peab ja see mõjutabki koera energeetikat negatiivselt. Igal koeral ongi oma tugevad ja nõrgad küljed.

Käsklus „siia”

Palli iva on tõsta koera saagiinstinkti, muuta koer aktiivsemaks. Koera jaoks on rahu faas palli andmine koerale. „Siia” käskluse õpetamisel pannakse pall lõua alla ja kui koer istub ette antakse pall koerale. Palli võib asetada ka pea peale või kukla taha. Nutsu võib asetada põue, sealjuures eeliseks õpetamisel on koerajuhi normaalne seismine. 80% koeri tuleb ette istuma viltuselt, põhjuseks on pidevalt sama preemia. Hästi toimib kui koerajuht viskab palli enda jalgade vahelt läbi, see annab sooritusele kiirust juurde. Soovitav on pikendada koera jaoks eesistumise rahu faasi. 

Hantli toomine

Sunniga õpetatud hantlit koer tavaliselt närima ei hakka. Näriv koer kaotab võistlustel 2 punkti, samuti kaotab punkte aeglane koer. Sooritust kiirelt tegevad koerad tavaliselt ka närivad hantlit. Hantli toomine peaks olema koera jaoks positiivset energiat andev sooritus, koer peaks hantli nägemisest muutuma aktiivseks. Koer, kes hantlit nähes „sureb”, kaotab oma energia. Hantli hoidmist õpetatakse nii – koeral suu lahti, lükatakse hantel õrnalt suhu nii, et see puudutab keelt, kiidetakse ja antakse maiust. Nii pikendatakse hoidmise aega. Meile meeldivat ja õnnestunud sooritust tuleb ka premeerida väga tugevalt. 

Lõpetuseks

Klikker teeb koera aktiivseks, see paneb koera lahendusi pakkuma, aga miinuseks on see, et koer võib sageli omaniku jätta ja harjutuse tegemisest loobuda. Veel tuleb meeles pidada, et trennis koerad omavahel ei mängi. Kontakt omanikuga muutub olematuks, sest eesmärk on ainult mäng, mis on koeral mälupildis.