Päästekoera koolitamise üldalused

Päästekoera koolitamisega võib alustada päris varakult juba 7.ndast elunädalast. Koera õpetatakse etappide kaupa ning iga uus etapp baseerub eelmisel. Koeral peab olema palju kogemusi ning neid tuleb pidevalt kinnistada. Õppida tuleb vähemalt 3-4 korda nädalas ja see käib läbi mängu. Harjutamiseks ei pea tingimata olema ühinenud päästegrupiga, vaid seda saab teha ise kasutades tuttavate abi. Nii harjutades saame koera valmis 3-4 aastaga, näiteks harjutades nädalas vaid 1 kord saab koer töövalmis 7-8 aastaga, kuid siis on koer juba pensioniikka jõudmas. Väga tähtsad on uued situatsioonid, inimesed, kohad, kogemused. Paljud koerad vajavad uusi kogemusi pidevalt, et nad säilitaksid töövõime ega lukustuks tööd tehes. Koera eeliseid ja omadusi ei ole võimalik muuta, koerasse ei saa panna midagi mida seal ei leidu, vaid tuleb leida ringtee.

Sokipallimeetod

Sokipallimeetod on hästi mitmekülgne ja sobib paljudele koertele kuigi nende mäng koerati erineb. Sokipallimeetod põhineb jahiinstinktil – koer õpetatakse inimest jahtima. Erinevatel koertel avalduvad instinktid erinevalt ja sellest tulenevad ka erinevused koerte käitumisel.

Ajalugu

Hollandi psühholoogid Resi ja Ruud leidsid missioonidel, et koerad ei jaksa töötada korraga rohkem kui 20 minutit. Nende eesmärk oli panna koer töötama stressisituatsioonis nii, et ta ei paneks tähele lõhnu, pinnast jms vaid töötaks sõltumata neist teguritest. Koera toiduinstinkt küllastub päris kiiresti ning seda ka päris otsingu olukorras. Erinevad mängud tekitavad samuti koerale stressi, sest koerale ei ole omane mängida võõra karja liikmega. Mäng teeb koera liiga sõltuvaks inimestest. Päris otsinguolukorras koer annab märku kogu oma kehaga, koer kaevab oma ohvrite poole ka siis kui ta on juba ööpäeva töötanud. Ohvrite otsingul eemaldatakse rususid osade kaupa ja koer peab suutma pidevalt uuesti lõhna näidata. Hakati otsima paralleele jahikoertega, kes suudavad teha väsimata tööd terve päeva. 80.ndate lõpus hakkasid Resi ja Ruud katsetama oma koertega ja 90.ndate alguseks olidki neil esimesed sokipallimeetodil töötavad koerad. Analüüsiti jahti pidava koera käitumist. Jahil on mitu faasi, kõigepealt koer otsib lõhna järgi saaki, seejärel märgates saaki toimub hiilimine ja küttimine ning kõige lõpuks koer ründab saaki. Koera käitumine sõltub edasi sellest kas saak on maa peal või peidus. Maa peal olevat saaki koer ründab ja peidus olevat saaki ta kaevab. Saaki rünnates koer tapab saagi seda raputades. Kui saak on tapetud toimub saagi jagamine juhiga (eeldusel et koer ei ole karjas juht). Koerad jahivad ka lõbu pärast mitte ainult nälja pärast.

Sokipallimeetod

Vaja oli leida vahend, et koer ei jahiks inimest, vaid midagi mis  oleks inimese juures ja mille koer kätte saaks ja ära tappa saaks. Pall soki sees on kõige sarnasem väikse loomaga, näiteks jänesega, mida koer kinni püüda saab. Pall on pea ja sõlm saba. Oluline on see, et koer sokipalli raputades saab sokipallilt samal ajal vastu nägu tagasilööke. Seetõttu on suurele koerale hea kaks sokipalli omavahel kokku sõlmida.

Sokipallimeetodi õpetamine kutsikale

Õpetades väikest kutsikat me õpetame koera otsima sokipalli. Ehitades päästekoera kutsikast siis mingil hetkel saab koer sokipalli ainult koos inimese leidmisega. Koer keda on enne sokipallimeetodi kasutuselevõtmist premeeritud teiste vahenditega jääb ikka otsima inimest. Erinevus on vaid töövõime säilimises. Koer, leides inimese teatab leiust nn ründamise kaudu ja siis visatakse talle saagiks sokipall. Kutsikas õpetatakse alates 7.nädalast palliga mängima. Pallid pannakse ära kui mäng läbi saab. Mingil hetkel pannakse pall soki sisse, õige hetk selleks on siis kui kutsikas hakkab teisi asju raputama. Väga heade instinktidega koer võib selleks olla valmis ka juba 7.nädalaselt samas kui mõnd teist tõugu koer võib raputama hakata alles 4.kuuselt. Koera ei tohiks kunagi võrrelda teiste koertega grupis. Kui koer raputab palli siis tähendab, et ta on väga huvitatud sellest. Pallid ei tohi niisama vedeleda. Palli hakatakse ära peitma, algul toas ja hiljem õues. Saagi jagamine koerajuhiga on väga tähtis, algul koerajuht vahetab sokipalli väikese maiusetüki vastu. Täiskasvanud koeral võib sokipallist küllandumise aeg kesta väga pikalt kuni 45 minutit. Siis ei jookse koer enam ringi, ta tuleb juhi lähedusse ja hakkab sokipalli pakkuma. Alguses koerale näidatakse sokipalli ja seejärel peidetakse ära ja koer saadetakse otsima. Hiljem jäetakse näitamine ära ja kui koer otsima saadetakse siis ta juba teab mida. Sokipall vahetatakse maiuse vastu, s.o reegel, sest jahil käiakse maiuse pärast. Kutsikas tuleb õpetada haukumisega teatama enne kui sokipall seostatakse tema jaoks inimesega. Koer haugub ja siis visatakse pall mööda maad koerast eemale külje peale või enda selja taha (mittekunagi üle koera pea). Sokipalli saab kasutada ainult siis kui koer otsib inimest ja koer leiab sokipalli inimese juurest. Koera etappide kaupa ehitamise eelis on see, et alati saab tagasi minna ja uuesti peale ehitada.

Sokipallimeetod vanemale koerale

Vahetades vanemat koera ümber sokipallimeetodile jäävad teatud arengufaasid küll kasutamata, kuid kui koeral on huvi palli vastu siis õpetatakse teda sarnaselt kutsikaga. Mida vanem on koer seda rohkem on tal kogemusi ja see teeb sokipallimeetodile vahetamise keerulisemaks. Üleminek võtab aega ca pool aastat. Kui koer töötab väga hästi mingi teise preemiaga siis tasub kaaluda kas vahetus ette võtta. Maiusega premeerimisel tasub vahetus siiski ette võtta. Ka siis kui koer ei taha mängida või kui ta küllastub mängust kiiresti. Need probleemid on edaspidi sokipalliga välditavad. Et õpetada koer haukuma, selleks tuleb teda mänguga innustada ja kui koeralt AUH tuleb siis kohe visata sokipall. Igal koeral on oma sokipallid. Alguses võib soki sisse panna ka muid asju, nt pall mille sees on kõrin, kuljus vms mis teeb häält. Kui koer on harjunud koerajuhiga mängima siis peab koerajuht koera väga innustama ja kiitma. Sokipallimeetod põhineb koera loomulikel instinktidel ja käitumisel, koer käitub vabalt. Meetod toetub sellele, et koerajuht on karjas tõeline juht. Kui koer arvab, et tema on juht siis ta paneb koos palliga minema. Meetod kannatab kui karja hierarhia ei ole paigas. Kui koer võtab saagi ja hakkab seda eemal katkuma ja rebima siis ei ole karjasuhted samuti paigas. See tuleb ära keelata. Meetod sobib hästi vabalt elavatele koertele, kes jooksevad looduses eemale ja hoiavad juhiga kontakti. Samuti mänguhuvilistele koertele. Kui koera on õpetamisel koheldud õiglaselt, st temalt on nõutud vastavalt talle õpetatule siis on juhisuhted paigas. Sokipallimeetodi tugevus on ka see, et koer ei pea olema huvitatud inimesest. Koer jaksab töötada kauem, ka pikemalt trenni teha. Koer teeb tööd rõõmuga – tahe teha tööd tuleb koerast endast, sest meetod baseerub koera looduslikel instinktidel.

Kaevamiskäitumine varemetes

Kaevamiskäitumist saab koerale õpetada selliselt, et figurant läheb peitu nt kaevu ja koer näeb, et sokipall läheb koos figurandiga peitu. Abiline lehvitab kaevu juures sokipalliga ja viskab selle figurandi juurde kaevu. Kaev on juba eelnevalt kaetud ja sokipall visatakse sinna läbi augu ning auk kaetakse samuti. Koer saadetakse otsima ja ta läheb kaevama. Kui koer on pealt katte (risu, riide vms) eemaldanud visatakse talle juba pall. Teatamine võib olla vaheldumisi haukumise ja kaevamisega. Raskust kaevamiseks lisatakse samuti etapikaupa. Koer võib püüda ka sokipalli varastamist, seda ei tohi lubada. Figurant on see kes koerale palli heidab.

Peale praktilisi harjutusi

Preemiaks saadud sokipall tuleb loovutada juhile, kas vahetada maiuse või teise mänguasja vastu. Alguses tehakse vahetus alati hiljem nii, et koer ei tea enam, millal tehakse vahetus ja millal mitte. Kui koer toob asja ise omaniku jalgade juurde siis tuleb vaadata kas koer on ikka mängust küllastunud või ta hoopis kutsub omanikku veel mängima.

                                                                                                                                                                             Kirja pani Margot Luukas

Pildil koerajuht koera otsingule saatmas

Koolitaja A.Matikaineni arvamus valge lambakoera sobivusest päästesse:

  • Valge lambakoer on väga tundlik ja umbuskliku loomuga, seetõttu on pääste harrastamine temaga keerulisem, kuid mitte võimatu; 
  • Koerale tuleb uusi kogemusi, kohti, situatsioone, lõhnu, inimesi jms. pakkuda kaks korda enam kui tavalisele päästekoerale;
  • Väga oluline roll on täita figurandil (otsitaval/ leitaval) - ta peab jääma liikumatuks kuni koera poolt leidmiseni ja käituma koera suhtes rahulikult ning mitte tegema äkilisi liigutusi.